reaktsiooniajad

Reaktsiooniajad ehk reaktsiooniajad kirjeldavad aega, mis kulub stiimulile reageerimiseks. Mõiste on oluline psühholoogias, neurofüsioloogias ja sporditöös. Reaktsiooniajad jagunevad lihtseteks (üks stiimul–üks vastus) ja valikreaktsioonideks (mitme stiimuli vahel tuleb valida õige vastus). Stiimulite järgi eristatakse visuaalset, auditiivset ja kinesteetilist reageerimist.

Keskmised väärtused varieeruvad: lihtne visuaalne reaktsiooniaeg on tavaliselt umbes 180–250 ms, auditiivne umbes 150–190 ms; kinesteetiline reageerimine on sarnaselt või veidi kiirem. Valikreaktsioonid on märkimisväärselt aeglasemad, sageli umbes 400–800 ms sõltuvalt ülesandest ja vastuste arvust. Mõõtmine toimub tavaliselt katses, kus stiimuli ilmnemise hetk ja vastuse teostamise aeg registreeritakse arvutiga või anduritega.

Mõjurid on ulatuslikud: vanus, treenitus, uni ja tähelepanu, väsimus, stress ning alkohol või muud ravimid võivad reaktsiooniaega pikendada. Regulaarne treening ja harjutus võivad parandada kiirust, samas kui haigused nagu Parkinsoni tõbi või ADHD võivad seda teha raskemaks.

Rakendused hõlmavad sporti, sõidukijuhtimist, tööstuslikku ohutust ja kognitiivseid uuringuid; reaktsiooniajad on sageli aluseks nt tähelepanuväljade ning reageerimisvõime hindamisele.

Terminist kasutatakse mõnikord ka keemias: reaktsiooniaeg kirjeldab kemikaalide omavahelise reaktsiooni kestust ning sõltub temperatuurist, kontsentratsioonidest ja katalüsaatoritest.