radionukliididest

Radionukliidid, tuntud ka kui radioaktiivsed isotoobid, on atomid, mille aatomituum on ebastabiilne ja laguneb aja jooksul, kiirates ioniseerivat kiirgust. See lagunemisprotsess on radioaktiivne lagunemine ja see võib toimuda alfa-, beeta- või gammakiirgusena. Igal radionukliidil on iseloomulik poolestusaeg, mis on aeg, mille jooksul pool tema algsest ainest laguneb.

Radionukliide leidub looduses, kuid neid toodetakse ka kunstlikult, näiteks tuumareaktorites või osakestekiirendites. Neid kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades. Meditsiinis kasutatakse neid diagnostikas (nt radioaktiivsed jälitusained) ja vähiravis (radioteraapia). Tööstuses rakendatakse neid materjalide paksuse mõõtmiseks, lekete tuvastamiseks ja steriliseerimiseks. Arheoloogias ja geoloogias kasutatakse radioaktiivsete isotoopide vanuse määramiseks, nagu süsinik-14 meetod.

Radioaktiivsusel on nii kasulikke kui ka kahjulikke omadusi. Kuigi radionukliidide kasutamine toob palju kasu, on nende radioaktiivsus ka ohtlik. Kokkupuude suure koguse ioniseeriva kiirgusega võib põhjustada tervisekahjustusi, sealhulgas suurendada vähiriski. Seetõttu on radionukliidide käitlemisel ja kasutamisel vajalikud ranged ohutusnõuded ja kaitsemeetmed. Radioaktiivsete jäätmete ohutu ladustamine ja utiliseerimine on samuti oluline keskkonnaprobleem.