lagunemisprotsess

Lagunemisprotsess on orgaanilise materjali lagundamise protsess, mida viivad läbi mikroorganismid, peamiselt bakterid ja seened, koos abiorganismidega. See protsess on oluline osa biogeokeemilistest tsüklitest, teisaldades süsinikku, lämmastikku ja teisi toitaineid mullas, veekeskkonnas ning tootes soojust ja anorgaanilisi ühendeid. Lagunemine võib toimuda aeroobselt ja anaeroobselt ning see võib puudutada nii mullas lagunevat taimejääki kui ka jäätmeid ja kompostimaterjali.

Protsessi tavamedaaned hõlmavad keeruliste ühendite lagundamist lihtsamateks molekulideks, mis lõpuks mineraliseeruvad vormideks nagu süsinikdioksid, vesi ja mineraliseeritud toitained. Aeroobne lagunemine on tavaliselt kiirem ning selle tulemusena eralduvad märkimisväärsed kogused soojust ja CO2-d. Anaeroobne lagunemine toimub hapnikuta tingimustes ning võib lõppeda metaani ja CO2 näol ning on sageli aeglasem ja sõltuvam keskkonnatingimustest.

Tegurid, mis mõjutavad lagunemiskiirust ja tulemust, hõlmavad temperatuuri, niiskust, hapnikupuudust või -sesinõu, substraadi kvaliteeti ja koostist (eriti C:N suhet), ligniini sisaldust ning mikroobide ja seenekollektsiooni. Kõrgem temperatuur, piisav niiskus ja sobiv pH kiirendavad protsessi, samas kui kõrge ligniinisisaldus või ebapiisav lämmastik võivad kiirust pidurdada.

Rakendused hõlmavad kompostimist, keskkonnahooldust ja mullaviljakuse parandamist. Lagunemisprotsessi mõistmine on oluline toitumis- ja jäätmekäitluse ning kliimaga seotud uuringute jaoks, kuna see mõjutab toitainete vabanemist, mullaprofiili ning süsinikuheitmeid.