põhiolemusest
Põhiolemus on filosoofiline mõiste, mis kirjeldab seda, mis teeb olendi tõeliselt selleks, kes ta on. See hõlmab omadusi, ilma milleta eseme identiteet või liik ei oleks kindel. Põhiolemust eristatakse tavaliselt juhuslikest omadustest, mida esmele omistatakse, kuid mis ei muuda tema olemust.
Filosoofias on põhiolemuse kontseptsioon saanud laialdase tähelepanu juba antiikajast. Aristoteles pidas olemuse vormiks, mis koos ainega
Tänapäeval eristatakse sageli vajalikke (essentsiaalseid) omadusi ja juhuslikke omadusi. Valdkondlikult on arutelud muutunud mitmekülgseks: näiteks filosoofilises