punktpilve

Punktpilv on kolmemõõtmeline geomeetriline andmekogum, mis koosneb üksikutest punktidest. Iga punkt kirjeldab ruumilist koordinaati (x, y, z) ning sageli lisainfot, nagu värv (RGB), heleduse, refleksiooni või normaalvektori suurused. Punktpilv peegeldab eseme või scenaariumi geomeetriat ning on sageli esimeseks sammuks 3D rekonstrueerimisel või ruumilise olukorra kirjeldamisel.

Punktpilvi kogutakse peamiselt kolme viisi: LiDAR- või laser-skannerid ning struktureeritud valguse skannerid, mis mõõdavad võrgu või pinna kaugust ja peegeldumist; ja fotogrammeetria, kus tänu suurtele mitmesuunalistel fotodel põhineb kolmemõõtmeline rekonstrueerimine. Need meetodid võivad anda nii tihedaid kui ka hõredamaid pilvi, sõltuvalt skanneri tüübist ja jääva vahemikust.

Töötlus hõlmab mitmeid samme: punktide registratsioon, eriti kui saavutatakse mitmest seadmest pärit andmed; välja jäänud müra ning vigade eemaldamine; downsampling või voxeliseerimine andmemahtude kontrollimiseks; normaalvektorite ja värvi lisamine; ning vajadusel tiheda punktipildi alusel pindade või võrkpõhjaga (mesh) modelling. Punktpilvi võib ka märgata ja klassifitseerida, et eristada näiteks maapinda, hooneid või puid.

Formaadid ja tööriistad: näidisvormingud hõlmavad PLY, LAS/LAZ, XYZ ning E57; sageli kasutatakse ka PCD või OBJ vorminguid. Punktpilv on aluseks paljudele kasutusvaldkondadele, sealhulgas kartograafia, arhitektuur ja ehitusinfo, kultuuripärandi dokumentatsioon ning autonoomsed süsteemid ja virtuaalne reaalsus.

Piirangud: suured andmemaht, tallahindlus ja töötluse keerukus; punktide puudumine tekstiurast ja materjalituvusest ning occlusions võivad piirata täpsust. Punktpilved annavad siiski soliidse ja paindliku aluse ruumilise geomeetria mudeldamiseks.