psühhohariduse

Psühhoharidus on vaimse tervise valdkonnas kasutatav protsess, mille käigus patsient ja tema lähedased saavad teadmisi haiguse olemuse, kulgu ning ravivõimaluste kohta. Selle eesmärk on suurendada arusaamist, parandada ravi- ja hooldustegevuste koostööd ning toimetulekut igapäevases elus, vähendades samal ajal stigmatiseerimist ja ebakindlust seoses vaimse tervisega.

Sisult hõlmab psühhoharidus selget ja struktureeritud teabepaketti, mis käsitleb diagnoosi mõistmist, haiguse võimalikku kulgu, sümptomite jälgimist ning erinevaid ravivõimalusi. See sisaldab ka teavet ravimite toimimise ja kõrvaltoimete kohta, erinevaid psühhoteraapiaid ning kriisiplaani koostamist. Lisaks õpetatakse oskusi stressi juhtimiseks, probleemide lahendamiseks, toimetulekut kriiside ja ärevusega ning koostööd tervishoiuteenuse osutajatega. Materjalid võivad olla kohandatud vastavalt patsiendi vanusele, kultuurile ja keeletasemele ning neid edastatakse nii suuliselt kui kirjalikult või digitaalselt.

Kellele suunatud on? Peamised sihtrühmad on inimesed, kellel on vaimse tervise seisund, nende pered ja hooldajad. Samuti võib psühhoharidust rakendada koolides ja töökeskkondades laiemas vaimse tervise teavituses. Tavaliselt viiakse seda läbi haiglas, perearstikeskustes, grupp- või üks-ühele konsultatsioonidena ning kasutades erinevaid vorme—rääkides, kirjanduse ja digitaalse sisu kaudu.

Tõenduslik taust näitab, et tõhusalt kavandatud ja tarnitud psühhoharidus suurendab teadmisi, parandab ravimite järgimist ja koostööd tervishoiuteenustega ning võib vähendada relapsi ning hospitaliseerimise vajadust. Mõju elukvaliteedile ja funktsionaalsusele võib olla varieeruv, kuid see on sageli parem, kui on integreeritud laiemasse hooldusprogrammi.