privaatvõrkude

Privaatvõrk on arvutivõrk, millele on piiratud ja kontrollitud juurdepääs. Sellise võrguliikluse liiklus on tavaliselt eraldatud avalikust internetist ning sellele kehtivad rangemad turvanõuded. Privaatvõrgu eesmärk on võimaldada organisatsioonil hallata ja jagada ressursse – nagu serverid, tööjaamad ja andmebaasid – vaid lubatud kasutajate ja seadmete vahel.

Peamised tüübid hõlmavad kohalikku privaatvõrku (privaatne LAN), mis ühendab ettevõtte kontori sisejaamad, printerid ja serverid; ning laiendatud privaatvõrgud, mis ühendavad mitu asukohta läbi privaatvõrgu taristu või krüpteeritud ühenduste abil. Sageli kasutatakse virtuaalse privaatvõrgu VPN-e, mis loob turvalise, krüpteeritud ühenduse kasutaja ja ettevõtte võrgu vahel ka läbi avaliku interneti. Lisaks on laialt levinud privaat WLAN-id, mis kasutavad ettevõtte turvaprotokolle (nt 802.1X, WPA2-Enterprise).

Turvalisus ja haldus on privaatvõrkude keskmes: autentimine (kasutajakontod, MFA), andmete krüptimine ja ligipääsupiirangud; võrgusegmentatsioon (VLAN-id, tulemüürid) ning pidev järelevalve ja hooldus.

Eelised hõlmavad suuremat turvalisust, paremat kontrolli ja eraldatud liiklust, mis aitab parandada jõudlust ja andmete kaitset. Puudusteks võivad olla kõrgemad algatus- ja halduskulud, keerukus ning vajadus kvalifitseeritud personalile.

Seaduslik ja regulatiivne raamistik rõhutab andmekaitse nõudeid, eriti kui võrk sisaldab isikuandmeid või kriitilist teavet.