võrguliikluse

Võrguliikluse mõiste tähistab andmete pakettide liikumist arvutvõrgus. Liiklus tekib kasutajate ja rakenduste tegevusest ning hõlmab erinevaid protokolle, aadresse ja porte. Andmed liiguvad tavaliselt paketina, mis sisaldab saatja ja vastuvõtja aadressi ning protokolli teavet. Võrguliikluse iseloom sõltub rakendustest ja teenustest ning see võib kulgeda nii sisevõrgu kui ka avalike võrkude kaudu.

Olulised mõõdikud hõlmavad ribalaiust (bandwidth), läbilaskevõimet (throughput), viivitust (latency), jittrit (jitter) ja pakettkao osakaalu (packet loss). Ribalaius kirjeldab maksimaalset andmemahtu, mida võrk suudab teatud aja jooksul edasi anda. Läbilaskevõime näitab tegelikku kiirust rakenduste jaoks. Viivitus mõõdab aega, mis kulub paketi edastamiseks sihtkohta; jittritus kirjeldab pakettide saabumise aegade ebastabiilsust; pakettkaod tähistavad edukalt kohaletoimetamata pakettide osakaalu.

Võrguliiklust eristatakse unicast-, multicast- ja broadcast-liikluse vahel. Liiklus võib olla pidev või ebastabiilne ning see võib kiiresti muutuda, eriti tipphooajal või suure koormusega rakenduste korral. Näiteks veebilehtede sirvimine, videostreaming, videokonverentsid ja online-mängud võivad vajada erinevat kvaliteeti ja viivitust.

Võrguliikluse haldamine hõlmab jõudluse jälgimist ning kvaliteedijuhtimist (QoS), mis prioriseerib kriitilise rakenduste liiklust. Ebakõla liikluses võib põhjustada aeglaseid ühendusi ja suurendada viivitust. Turvalisus ja privaatsus on kriitilised, kuna liiklus võib sisaldada krüpteeritud või krüpteerimata andmeid; kasutatakse TLS/HTTPS, VPN-ühendusi ning sissetungide avastamist ja ennetamist.