polüpeptiidideks

Polüpeptiidid on polümeerid, mille monomeerid on aminohapped. Aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete kaudu, moodustades aminohapete järjestusele vastava ahela. Peptiidside tekib kahe aminohappe kondenseerumise teel, mille käigus vabaneb vesi.

Polüpeptiidide järjestus määrab nende omadused, sealhulgas lahustuvuse ja keemilised omadused. Ahelad võivad end organiseerida ning moodustada sekundaarseid ja tertsiaarseid struktuure; kui ahel voldub sobivalt ja omandab funktsionaalse kolmemõõtmelise konformatsiooni, võib see toimida valkuna.

Bioloogiline süntees: polüpeptiidid sünteesitakse peamiselt ribosoomide poolt translatsiooni käigus, lähtudes geneetilise informatsiooni põhjal mRNA-st. Pärast sünteesi võivad polüpeptiidid läbi minna posttranslatsiooniliste modifikatsioonide, mis võivad muuta nende aktiivsust või paiknemist rakus (nt fosforülaatsioon, glükosülaatsioon, atsetüleerimine).

Terminoloogia: kõiki polüpeptiidseid ahelaid võib nimetada polüpeptiidideks. Kui ahel on volditud ja omab bioloogilist aktiivsust, nimetatakse seda tavaliselt valkuks; lühemad peptiidid võivad toimida iseseisvate molekulidena või olla valkude komponentideks.

Kus nad esinevad ja milleks neid kasutatakse: polüpeptiidid on loomade, taimede ja mikroorganismide loomulik koostisosa; paljud loomsed hormoonid ja ensüümid on polüpeptiidide ahelad. Tehnoloogias ja meditsiinis kasutatakse sünteetilisi polüpeptiide ravimite, materjalide ja katteainetena, samuti uuritakse nende omadusi ja rakendusi biohoolduse ning biomeditsiini valdkondades.