pollinatsioon

Pollinatsioon on protsess, mille käigus tolm kandub õie tolmukottidest (antheridest) stigmale või teisele õiele. See on viljastumise eelduseks ja võimaldab seemnete arengut. Pollinatsioon võib toimuda nii sama taime sees (enesepollinatsioon) kui erinevate taimede vahel (ristpollinatsioon).

Pollinatsioon jaguneb biotiliseks ja abiootiliseks. Biotiline pollinatsioon, mille tegijateks on tolmeldajad nagu mesilased, liblikad, ööliblikad, nahkhiired ning mõningad linnud. Abiootiline pollinatsioon hõlmab tuule ja veega tolmukandeid, näiteks paljude roht- ja puuliikide puhul.

Biotiline pollinatsioon on oluline looduses ja majanduses: paljude taimeliikide viljad ja seemned sõltuvad tolmeldajatest. See suurendab geneetilist mitmekesisust ja tagab põllukultuuride saagikuse. Näiteks puuviljad ja marjad (õun, kirss, maasikas) ning pähklid (mandel) vajavad tolmeldajate abi.

Riskid ja kaitse: pollinatsioon on ohus kahjuritõrjevahendite kasutamise, elupaikade kahanemise ja kliimamuutuste tõttu. Mesilaste populatsioonide langus ning haigused nagu varroa destructor võivad vähendada tolmeldajate arvukust. Kaitseks on vaja mitmekesiseid elupaiku, rohkelt õitsevaid taimi kogu kasvuperioodi ning pestitsiidide kasutamise ettevaatlikku kontrolli ja tolmeldajate kaitset.