paanikahäireid

Paanikahäireid ehk paanikahooge iseloomustavad äkilised ja intensiivsed hirmutunde või ebamugavuse hood, mis jõuavad haripunkti mõne minuti jooksul. Nende hood võivad esineda ootamatult ja ilma ilmse põhjuseta, põhjustades isikul tugevat füüsilist ja psühholoogilist distressi. Sümptomid võivad hõlmata südamepekslemist, higistamist, värisemist, hingeldust, valu rinnus, iiveldust, pearinglust, külmavärinaid või kuumahood, tuimus- või kipitustunnet, derealisatsiooni (ebareaalsuse tunne) või depersonalisatsiooni (isiksuse muutuse tunne), hirmu kaotada kontrolli või hulluks minna, ning hirmu surra.

Paanikahäire võib olla diagnoositud siis, kui inimesel on korduvaid ootamatuid paanikahooge ning ta muretseb pidevalt uute hoogude pärast või muudab oma käitumist, et neid vältida. See võib mõjutada oluliselt inimese igapäevast elu, põhjustades vältimiskäitumist või pidevat ärevust. Paanikahäire on üks ärevushäirete tüüpidest ja seda peetakse ravitavaks seisundiks.

Ravi võib hõlmata psühhoteraapiat, eriti kognitiivset käitumisteraapiat (KKT), mis aitab inimestel mõista oma paanikasümptomeid ja õppida nendega toime tulema. Samuti võib kasutada ravimeid, nagu antidepressandid või ärevusevastased ravimid, mis aitavad sümptomeid leevendada. Elustiilimuutused, nagu regulaarne füüsiline koormus, piisav uni ja stressi maandamine, võivad samuti olla kasulikud. Oluline on pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole.