organohalogeeniühendite

Organohalogenühendid ehk orgaanilised halogeenühendid on orgaanilised molekulid, mis sisaldavad vähemalt üht süsiniku-halogeeni sidemete. Halogeenid, mille all mõeldakse fluori (F), kloori (Cl), broomi (Br) ja joodi (I), moodustavad süsinikuga stabiilseid kovalentsid sidemeid. Need ühendid on laialt levinud nii looduses kui ka tööstuslikult toodetud kemikaalides. Looduses leiduvad organohalogenühendid on sageli biosünteesi produktid, mida toodavad erinevad organismid, sealhulgas mikroobid, taimed ja mereelustik.

Tööstuses on organohalogenühendid olulised erinevates rakendustes. Neid kasutatakse laialdaselt lahustitena, pestitsiididena (nt DDT), külmutusagensidena (freoonid), polümeeride koostisosadena (nt polüvinüülkloriid ehk PVC) ja farmaatsiatööstuses ravimite sünteesil. Organohalogenühendite omadused, nagu nende reaktiivsus ja stabiilsus, sõltuvad otseselt halogeeni tüübist, süsiniku ahelast ja teistest molekuli osadest.

Mõned organohalogenühendid, eriti need, mis on sünteetilised ja püsivad keskkonnas, võivad põhjustada keskkonnaprobleeme. Nende hulka kuuluvad püsivad orgaanilised saasteained (POP-id), mis võivad akumuleeruda toiduahelas ja avaldada kahjulikku mõju tervisele ja keskkonnale. Seetõttu on nende tootmist, kasutamist ja käitlemist mitmel pool maailmas reguleeritud. Samal ajal on paljud organohalogenühendid inimtegevuseks hädavajalikud ja nende ohutu kasutamise tagamine on oluline.