reaktiivsus

Reaktiivsus tähistab keemilise aine võimet alustada või osaleda keemilises muutuses. See on omadus, mis näitab, kui kergesti aine reageerib teiste ainetega või muutub ise reaktsioonide käigus. Reaktiivsus sõltub tingimustest ning ei ole sama iga reaktsiooni jaoks.

Peamised mõjutavad tegurid on elektronstruktuur, molekuli geomeetria ja sidemete tugevus. Elektronide jaotumine ning võimalikku sideme moodustamise või radikaalide teketsoodustavad kujundid määravad reaktsiooni lihtsuse. Lisaks mängivad rollid lahusti omadused, temperatuur, rõhk ning katalüsaatorid, mis võivad kiirust suurendada või reaktsiooni suunata.

Teoreetiliselt hinnatakse reaktiivsust kinetika ja termodünaamika kaudu. Reaktsioonikiirus kirjeldab, kui kiiresti reagendid omavahel reageerivad, ja sõltub kiiruskonstandist, reaktsiooni järjekorrast ning temperatuurist. Aktiivatsioonienergia on energia, mida osakesed peavad ületama, et reageerida. Arrheniuse võrrand seob kiiruskonstandi temperatuuriga ning võimaldab hinnata, kuidas temperatuuri muutus kiirust mõjutab.

Erinevatel ühendite rühmadel on reaktiivsus erinev. Alkali-metalid muutuvad rühma liikudes allapoole reaktiivsemaks; halogeenide reaktiivsus väheneb allapoole. Väga inertsed on väärgaasid tavatingimustel. Organismilise ja orgaanilise keemias kirjeldavad funktsionaalsed rühmad ja sidemete tüüpide erinevused reaktiivsust, mis on oluline sünteesi planeerimisel ning materjalide ja protsesside ohutuse hindamisel.