oksüdatsiooniprotsessidega

Oksüdatsiooniprotsessid on keemilised reaktsioonid, milles aine kaotab elektrone. Sellega kaasneb tavaliselt hapniku liitumine või vesiniku eraldumine, kuigi tänapäevane definitsioon põhineb elektronide ülekandel. Oksüdatsiooniprotsessid on osa redoksreaktsioonidest, kus samal ajal toimub ka redutseerumine, mis on elektronide juurde saamine.

Üks levinumaid oksüdatsiooniprotsesse igapäevaelus on metallide korrosioon, näiteks raua rooste tekkimine. Selles protsessis reageerib raud õhuhapnikuga ja moodustab raudoksiidi. Toiduainete riknemine, näiteks puuviljade pruunistumine õhu käes, on samuti oksüdatsioonireaktsioon.

Bioloogias on oksüdatsiooniprotsessidel elutähtis roll. Rakulises hingamises oksüdeeritakse orgaanilisi molekule, nagu glükoos, et vabastada energiat, mida organism kasutab oma elutegevuseks. Fotosünteesi käigus toimub vee oksüdatsioon, mille käigus eraldub hapnik.

Oksüdatsiooniprotsesse kasutatakse laialdaselt ka tööstuses. Näiteks metallide tootmisel, keemiliste ainete sünteesil ja energia tootmisel kasutatakse mitmesuguseid oksüdatsioonireaktsioone. Samuti on oksüdatsioon oluline materjalide töötlemisel ja puhastamisel. Oksüdatsioon võib olla nii kasulik kui ka kahjulik, sõltuvalt kontekstist ja kontrollitavusest.