redoksreaktsioonidest

Redoksreaktsioonid ehk oksüdatsiooni-reduktsioonireaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mille käigus toimub elektronide üleminek ühelt aatomilt, molekulilt või ioonilt teisele. Ühte reaktsioonipartnerit oksüdeeritakse ehk ta loovutab elektrone, samal ajal kui teist redutseeritakse ehk ta võtab elektrone vastu. Need kaks protsessi, oksüdatsioon ja reduktsioon, on alati omavahel seotud ja toimuvad samaaegselt. Ilma oksüdatsioonita ei saa toimuda reduktsiooni ja vastupidi.

Oksüdatsiooniastme mõiste on redoksreaktsioonide kirjeldamisel kesksel kohal. Oksüdatsiooniastme muutumine reaktsiooni käigus näitab, kas aine on oksüdeerunud või redutseerunud. Kui aine oksüdatsiooniastme tõuseb, on ta oksüdeerunud. Kui aga aine oksüdatsiooniastme langeb, on ta redutseerunud. Redoksreaktsioonides osalevaid aineid nimetatakse vastavalt oksüdeerijateks ja redutseerijateks. Oksüdeerija on aine, mis ise redutseerub ja paneb teise aine oksüdeeruma, võttes sellelt elektrone. Redutseerija on aine, mis ise oksüdeerub ja paneb teise aine redutseeruma, loovutades elektrone.

Redoksreaktsioonid on paljudes looduslikes ja tööstuslikes protsessides väga olulised. Näiteks toimub hapnikuga reageerimisel paljudes metallides oksüdatsioon, mis viib nende korrosioonini. Fotosüntees taimedes on redoksreaktsioon, kus valgusenergia abil muundatakse süsinikdioksiid ja vesi glükoosiks ja hapnikuks. Patareides ja akudes toimuvad redoksreaktsioonid muudavad keemilise energia elektrienergiaks. Samuti on metallide tootmine, näiteks raua sulatamine, ning mitmete orgaaniliste ühendite süntees sageli redoksreaktsioonide abil.