oksüdatsiooniprotsessidel

Oksüdatsiooniprotsessid on keemilised reaktsioonid, milles aine kaotab elektrone. Sellega kaasneb tavaliselt hapniku liitumine või vesiniku eraldumine, kuigi tänapäevane definitsioon põhineb elektronide ülekandel. Oksüdatsiooniprotsessid on lahutamatult seotud redutseerimisprotsessidega, kus aine omandab elektrone. Need kaks protsessi toimuvad alati koos ja moodustavad redoksreaktsiooni.

Üks tuntumaid oksüdatsiooniprotsesse on metallide korrosioon ehk roiskumine. Näiteks raua oksüdeerumine õhuhapniku ja niiskuse toimel põhjustab rooste teket. Samuti on oksüdatsioon oluline energiamuunduses, näiteks hingamisprotsessis, kus toitained oksüdeeritakse ja vabaneb energia, mida organism kasutab. Toiduainetööstuses kasutatakse oksüdatsiooni samuti säilitusmeetodina, kus näiteks puuviljade ja köögiviljade pruunistumist takistatakse.

Kütuste põlemine on samuti oksüdatsioonireaktsioon, mille käigus vabaneb suur hulk energiat. Näiteks maagaasi põlemisel metaan reageerib hapnikuga, moodustades süsinikdioksiidi ja vett. Keemias kasutatakse oksüdatsiooni ka reagentide puhastamiseks või soovitud produkti saamiseks. Oksüdatsiooniprotsesside uurimine ja kontrollimine on oluline paljudes teadus- ja tehnikavaluvaldkondades, alates metallurgiast ja energeetikast kuni biokeemia ja keskkonnateaduseni.