hingamisprotsessis

Hingamisprotsessis viitab hingamisega toimuv gaasivahetus elusorganismides hapniku sisenemisele kehasse ja süsinikdioksiidi väljaviimisele. Inimesel ja teistel imetajatel hõlmab see hingamisteed ning kopsude gaaside vahetust ning sellega seotud verega transporti ja rakulist kasutamist.

Hingamine jaguneb sissehingamiseks ja väljahingamiseks. Sissehingamisel kaasatakse diafragma ja roidevahelised lihased ning kopsud laienevad; õhk liigub läbi nina või suust, kõri, hingetorusse ja bronhidesse. Väljahingamisel lõõgastuvad sellel teel olevadlihased ning õhk väljub kopsudest. Hapnik jõuab kopsuõhust alveolidesse; samal ajal CO2 diffundeerub alveoolide õhust kapillaaride verd ja seejärel väljub kehapinnale.

Gaasivahetus toimub alveolaar-kapillaarse sidekoe kaudu. Hapnik difundeerub vere punalibledes leiduvasse hemoglobiini ning hagab transporti läbi keha. Süsinikdioksiid liigub vastupidises suunas plasma kaudu kopsudesse, kus see väljub välja hingamisega. Vereringesse imendunud hapnik kasutatakse rakulises respiratsioonis ATP tootmiseks ning CO2 on selle ainevahetuse kõrvalprodukt, mis tuleb välja hingamise kaudu.

Regulatsioon hõlmab kesknärvisüsteemi ja kemoretseptoreid. Medulla oblongata ja hingamisnärvid reguleerivad rütmi ja sügavust; kemoreceptorsid aordikaare ja kaelaarteri kehaosades reageerivad muutustele CO2 ja pH tasemetes ning vajaduse korral suurendavad või vähendavad ventilatsiooni. Hingamisprotsess on kriitiline ellujäämiseks ning selle tõrge või häired võivad viia hüpoventilatsiooni, hüperventilatsiooni või hingamisteede haigusteni.