muinasjutt

Muinasjutt on rahvapärasest traditsioonist pärinev jutustamisžanr, mis kirjeldab tavaliselt fantastilisi sündmusi, maagilisi olendeid ja inimeste seiklusi. See on suuresti osa suulisest pärandist: jutustajad edastasid lugusid põlvest põlve ning hiljem need kirja pandi. Muinasjutud rõhutavad tihti hea ja kurja vastasseisu, peategelane saab abi imeliste või tarkade abiliste käest ning lugu võib lõppeda õnnelikult või moraalse õppetundiga.

Tavalised tunnused on arhailine keelepruuk, korduvad motiivid ja kindel narratiivne raam. Sageli alustatakse lausega "Elas kord..." ja järgneb seikluslik, imeline ning üleloomulik sündmuste ahel. Tegelased on sageli inimesed, kuningad ja printsessid ning loomad või mütoloogilised olendid; jutud kasutavad sageli korduvaid motiive ja prototüüpe, mida kuulajad või lugejad suudavad kiiresti ära tunda.

Eesti muinasjutte on kogunud ja uurinud folkloristid, nagu Jakob Hurt ja Oskar Loorits, ning nende töö on aidanud säilitada ja mõista rahva varasemat tarkust. Muinasjutud on mõjutanud Eesti kirjandust, teatrit ja kooliharidust ning neid käsitletakse kui olulist kultuuripärandi osa. Tänapäeval elab muinasjutt edasi nii traditsioonilises pärimuslikus vormis kui ka kirjanduses ja meedias, kus see inspireerib loomingut ning pakub ruumi unistusele ja mõtlemisele.