peategelane

Peategelane on narratiivse teksti peamine tegelane, kelle ümber süžee suuresti areneerib. Seda terminit kasutatakse Eesti keeles vastena ingliskeelsele sõnale "protagonist" või "lead character" ning see on levinud kirjanduses, filmis, teatril ning muudes jutustustes.

Roll ja funktsioon: Peategelane tavaliselt ajendab sündmuste kulgu, seisab kesksete konfliktide ees ning võib läbite läbivad arenguloo. Lugeja või vaataja identifitseerub sageli temaga, ja vaatenurk võib olla tema perspektiiv, ehkki kolmanda isiku narratsiooni korral võib keskne fookus olla tema kaudu või tema vaatevälja kaudu piiratud.

Kõrgemus ja piirid: Mõnikord on peategelane üksik tegelane, kuid mõnes teoses on keskne roll jagatud ensemble’iga, kus mitu tegelast moodustavad peamise süžee telje. Peategelane võib olla kangelane, anti- või tavaline inimene ning ta võib olla usaldusväärne või usaldust murdev narratiivne kanal. Peategelase moraalne eeskujulisus ei pruugi olla oluline; tähtis on tema roll sündmuste liikumisel ja karakteri arengul.

Seosed ja terminoloogia: Eesti kirjanduses eristatakse peategelast kui narratiivse keskme tegelast, võrreldes antagonistiga, ehk vastandjõu esindajaga, ning kõrvaltegelastega, kes on peategelase ümber orienteeritud. "Kangelane" viitab sageli moraalsele ideaalile, samas kui "peategelane" rõhutab jutustuse keskset tegelast.

Kasutus: Peategelane võib olla nimega või nimetum, ning lugeja kogeb sündmusi tema tegevuste ja sisemiste mõtete kaudu. Ta on tihti see inimene, kelle ümber loo emotsionaalne ja ratsionaalne põhi pöörleb.