modulatsioonid

Modulatsioonid on signaali muutmise protsess, mille käigus teabe märk muudetakse kandjainsignaali abil. Kandjasignaal on tavaliselt kõrgsageduslik laine, mida muudetakse nii, et teave saaks edastatud läbi õhu, kaabli või teise kanali. Modulatsioon võimaldab kohandada sagedust, amplituudi ja faasi ning eristada sama kanali sees erinevaid signaale.

Analoogmodulatsioonid on traditsioonilised meetodid, kus info mõjub kandjale otseselt. Kõige tuntumad on amplituudmodulatsioon (AM), sagedusmodulatsioon (FM) ja faasmodulatsioon (PM). AM muudab kandja amplituudi vastavalt info signaalile; FM muudab kandja sagedust; PM muudab kandja faasi. Analoogmodulatsioonid on lihtsad ja kiireks edastamiseks, kuid võivad olla tundlikud müra ja kanalitingimuste suhtes ning neid kasutatakse tänapäeval sageli vanemate või erandlike rakenduste puhul.

Digitaalmodulatsioonid kasutavad digitaalset infot ja on tavapäraselt efektiivsemad müraresistsentsuse ja ribalaiuse osas. Levinud näited on PSK (faasivahetusega modulatsioon), FSK (sagedusvahetusega modulatsioon) ja QAM (faas- ja amplituudiviidi kombinatsioon). Erinevad M-ary variandid suurendavad bitikiirust, kasutades samaaegselt rohkem kui kahte seisundit. Digitaalmodulatsioonid sobivad hästi kaasaegsetesse andmesidevõrkudesse ja võimaldavad keerukamaid ligipääse ja koexistentset kanaliressursi kasutust, sageli koos tehnoloogiatega nagu OFDM.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad raadiodeside, televisiooni, satelliitsidet, mobiilside ning Wi-Fi ja teisi digitaalseid side- ja andmeside süsteeme. Modulatsioonid on sidekanalite keskne osa, mis määrab edastatava teabe kiiruse, kanaliressursside kasutamise ja vastuvõtu kvaliteedi.