kõrgsageduslik

Kõrgsageduslik on eestikeelne omadussõna, mis tähendab “kõrge sagedusega seotud” või “kõrgsageduslik”. Seda kasutatakse teaduses ja tehnoloogias kirjeldamaks süsteeme, signaale ja seadmeid, mille töösagedus on kõrge võrreldes inimese kuuldava vahemikuga (ligikaudu 20 Hz–20 kHz). Sõna on laialt levinud elektroonikas, side- ja signaalitöötluses ning muudes insenerikontekstides.

Kui kahelda: Terminile peab olema kontekst. Elektroonikas ja telekommunikatsioonis viitab kõrgsageduslikkus tavaliselt RF-signaalidele ja nendega seotud süsteemidele. Täpne sagedusvahemik sõltub kontekstist. HF-bändi piirid on umbes 3–30 MHz; sellele järgneb VHF (30–300 MHz), UHF (300 MHz–3 GHz), SHF (3–30 GHz) ning EHF (30–300 GHz).

Disain ja mõõtmine: kõrgsageduslikke süsteeme iseloomustab parasitaarne mõju, impedantsi sobitamine ning ülekandeteede geomeetria. Juhtmete ja komponentide suurus, materjalid ja kaitse mõjutavad jõudlust ning võivad tekitada kaod või peegeldusi. Seetõttu on tähtis korralik impedantsi sobitamine, sobivad juhikud ja korralik mõrkude kontroll. Mõõtmine toimub peamiselt spektraalanalüüsi, võrguanalüüsi ja osciilloskoopide abil, et hinnata sagedusvastust ja isolatsiooni.

Rakendused hõlmavad raadio- ja telekommunikatsiooni, raadioside, televioon, radaritehnika ning mõningaid meditsiini- ja tööstuslikke rakendusi, kus kasutatakse kõrgeid sagedusi signaalide edastamiseks või töötlemiseks.

Mõiste ja piirid jäävad kontekstist sõltuvaks; seetõttu tuleb täpne tähendus määratleda vastavalt valdkonnale.