mitteinfektsionaalseid

Mitteinfektsioossed iseloomustavad haigusi või seisundeid, mis ei ole põhjustatud patogeenidest nagu bakterid, viirused, seened või parasiidid. Need erinevad nakkushaigustest, mis on otseselt edasiantavad. Mitteinfektsioossed haigused on sageli kroonilised ja nende tekkes mängivad rolli mitmed tegurid, sealhulgas geneetilised eelsoodumused, keskkonnamõjud, elustiilivalikud ja vananemine.

Mitteinfektsioossete haiguste hulka kuulub lai spekter terviseprobleeme. Levinumad näited hõlmavad südame-veresoonkonnahaigusi, nagu südamerütmihäired ja ateroskleroos, hingamisteede kroonilisi haigusi, nagu astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), erinevaid vähivorme ning ainevahetushäireid, sealhulgas diabeet. Samuti kuuluvad siia mitmed autoimmuunhaigused, kus immuunsüsteem ründab keha enda kudesid, ning neuroloogilised seisundid, nagu Alzheimeri tõbi.

Riskifaktorid mitteinfektsioossete haiguste tekkeks on mitmekülgsed. Nende hulka kuuluvad tasakaalustamata toitumine, füüsiline passiivsus, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ja pikaajaline stress. Ülekaal ja rasvumine on samuti olulised riskitegurid mitmete mitteinfektsioossete haiguste puhul. Vanus on samuti oluline tegur, kuna paljude mitteinfektsioossete haiguste esinemissagedus suureneb vanusega.

Ennetamine on mitteinfektsioossete haiguste puhul väga oluline. Tervislik eluviis, sealhulgas tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline koormus, suitsetamisest loobumine ja mõõdukas alkoholitarbimine, võib oluliselt vähendada nende haiguste riski. Varajane diagnoosimine ja ravi on samuti olulised tüsistuste vältimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.