mikrokliimaat

Mikrokliimaat on väikese piirkonna kohaliku kliima eripära, mis erineb laiemast piirkondlikust kliimast. See kujuneb maastiku reljeefist, taimestikust, veekogudest, pinnase omadustest ning inimtegevusest tulenevatest mõjudest ja võib varieeruda isegi lühikeste vahemaade lõikes. Mikrokliimaat mõjutab temperatuuri, suhtelist õhuniiskust, tuuleolusid ja päikesekiirgust ning seetõttu ka kasvutingimusi, niisutust ja energiavajadusi.

Mikrokliimaadi kujunemisele kaasa aitavad peamised tegurid: kõrgus ja kaldenurk, varju ja päikesekiirte jagunemine, mullatüüp ning mullaniiskus, veekogude olemasolu, linnade ning ehitiste tihedus ning taimkate olemasolu. Need tegurid koosmõjus võivad tekitada erinevaid mikroklimaatilisi niše sama ala sees.

Kasutus ja tähtsus on mitmekesised: linnakeskkonnas kipub mikrokliimaat kaasa tooma soojemaid ja kiirgusrohkeid tingimusi ning varjulised kohad võivad olla erinevad; maal ja looduslikkus on mikrokliimaad vastuvõtlikumad niiskuse ja varju tõttu. Mikrokliima mõjutab taimede kasvu, energiatarbimist ja elanike mugavust.

Mikrokliimaad on oluline arvestada arhitektuuri, linnaplaneerimise ja aianduse kontekstis. Planimise raames kasutatakse teadmisi vari ja varju kavandamiseks, haljastuse ja rohealade kujundamiseks, veepindade paigutamiseks ning hoonete orientatsiooni optimeerimiseks. Uuringud ja mudelid aitavad hinnata mikroklimaatilisi erinevusi ning neid arvesse võtta kliimamuutuste kontekstis.