metallhüdriidide

Metallhüdriidid on keemilised ühendid, mis koosnevad metallist ja vesinikust. Need ühendid tekivad siis, kui metall reageerib vesinikuga, moodustades struktuuri, kus vesiniku aatomid on paigutunud metalli aatomite vahele või selle võresse. Metallhüdriididel on mitmesuguseid omadusi ja rakendusi, sõltuvalt konkreetsest metallist, millest need koosnevad.

Mõned metallhüdriidid, nagu näiteks liitiumhüdriid (LiH) ja kaltsiumhüdriid (CaH2), on ioonilised hüdriidid. Nendes ühendites on vesinik saanud elektroni ja moodustanud negatiivselt laetud hüdriidioon (H-), samal ajal kui metall on andnud elektroni ja moodustanud positiivselt laetud metalliooni. Sellised ühendid on sageli tahked ained ja võivad olla reaktiivsed veega.

Teised metallhüdriidid, nagu näiteks neid, mida moodustavad üleminekumallid (nt titaan, palldium), on kovalentsed või metallilised hüdriidid. Nendes ühendites on vesiniku aatomid dispergeerunud metallvõres, säilitades suurema osa metalli omadustest, sealhulgas elektrijuhtivuse. Nende hüdriidide moodustumine on sageli pöörduv protsess, kus vesinikku saab hiljem metallist eraldada.

Metallhüdriididel on mitmeid praktilisi rakendusi. Näiteks kasutatakse neid vesiniku salvestamiseks, kuna mõned metallid suudavad suuri koguseid vesinikku absorbeerida ja hiljem uuesti vabastada, muutes need potentsiaalseteks materjalideks vesinikkütuse tehnoloogias. Neid kasutatakse ka katalüsaatoritena keemilistes reaktsioonides, redutseerijatena orgaanilises sünteesis ja mõnel juhul ka materjaliteaduses spetsiifiliste omadustega sulamite loomisel.