maastikukaitsealad

Maastikukaitsealad on Eesti kaitsealade kategooria, mille eesmärk on kaitsta ja säilitada maastike esteetilisi ja ökoloogilisi väärtusi ning toetada jätkusuutlikku maa- ja veekasutust. Need alad hõlmavad maastikke, kus looduslikud protsessid on kujundatud ajaloolise inimtegevusega ning mille väärtused peegeldavad nii loodust kui kultuuripärandit. Eesmärk on säilitada maastiku ilu, mitmekesisus ja toimivad ökosüsteemid ning võimaldada inimestele maastikku jätkusuutlikult kasutada.

Seaduslik alus ja moodustamine: Maastikukaitsealad kuuluvad Eesti looduskaitselisse võrgustikku ning nende loomise aluseks on looduskaitseseadus. Kaitseala määratakse riigi otsusega ning iga ala jaoks koostatakse hooldus- või kasutusplaan, mis sätestab lubatud ja keelatud tegevused. Piiranguid nähakse ette näiteks ehitamise, metsaraie ja drenaaži osas ning soodustatakse traditsioonilist maa- ja elutegevust.

Kasutuspiirangud ja tegevused: Suured ehitus- ja tööstusprojektid on piiratud. Sageli lubatakse põllumajanduslikku tegevust, karjatamist ja muid traditsioonilisi maastikutingimusi, kui need sobituvad ala üldise eesmärgiga. Vajadusel võivad kehtestada ajutised või eritingimustega piirangud.

Halduse ja järelevalve: Kaitsealade haldamise eest vastutavad Keskkonnaamet ja kohaliku omavalitsuse koostöö. Nad koostatavad hooldus- ja kasutusplaane, korraldavad järelevalvet ning kaasavad huvirühmi. Otsuste vastuvõtmisel on oluline avalik osalus ja teavitamine.

Seosed teiste kaitsevormidega: Maastikukaitsealad võivad kattuda Natura 2000 kaitsealadega ning nende haldamisel arvestatakse Euroopa Liidu looduskaitsenõuetega. Peamine eesmärk on siiski maastikupärandi ja traditsioonilise maastikuse kasutuse säilitamine.