luustik

Luustik on organisme keha peamine toestus- ja kaitsesüsteem, mida moodustavad luud, kõhred, sidemed ja liigeste vahelised struktuurid. See annab kehale vormi, kaitseb sisemisi elundeid ning võimaldab liikumist lihaste abil. Inimese luustik koosneb kahest peamisest osast: aksiaalsest luustikust ja lisatud luustikust.

Aksiaalne luustik hõlmab kolju, kaela ja selgroo piirkonna luude ning rindkere koos roide ja rinnakuga. See kaitseb aju, seljaaju ning kopsude ja südame ümber asuvaid elundeid ning annab kehale stabiilsuse. Aksiaalne luustik moodustab keha keskse toestuse aluse.

Lisatud luustik koosneb ülajäsemete luudest (õlavööt, küünarvarred ja käed), alajäsemete luudest (reieluud, sääre- ja jalalabad) ning vaagnaluu ning õla vööd ühendustest. See võimaldab liikumist, jõu ülekandmist ning tegevusi, nagu haaramine ja seismine.

Areng ja kasv: luustik tekib looteeas kõhr- ja sidekoe baasil ning kasvab edasi sünnieelselt ning pärast sündi. Ossifikatsioon toimub peamiselt intramembraanse ja endokondraalne teel. Pikkade luude kasv toimub epifüüsiliste kasvutuppude kaudu ning lõppeb noorukiea lõpuks, kui kasv on peaaegu täielikult pidanud.

Funktsioonid ja ainevahetus: luud varuvad kaltsiumi ja fosfori ning osalevad vereloomes luuüdi kaudu. Lisaks annavad nad tuge ja kaitse ning võimaldavad liikumist. Endokriinsed mõjud: luukude toodetel on roll energia metabolismis ja ainevahetuses.

Variatsioonid ja haigused: täiskasvanul on tavaliselt umbes 206 luud, kuid inimestel esinevad lisaluud või luude arvu erinevused võivad olla. Luuhaigused hõlmavad luumurrusid, osteoporoosi, artriiti ja teisi luu- ja liigesehaigusi ning vanusega kaasnevad tihti luude tiheduse langus.