lugemisraskused

Lugemisraskused on püsivad raskused lugemisoskuse omandamisel ja kasutamisel, mis ilmnevad varases koolieas ning ei ole seletatavad üldise intellekti, sensoorse puudulikkuse ega vähese koolitusega.

Need raskused hõlmavad aeglast või vigase dekodeerimisega sõnade lugemist, ebavõrdsat lugemisvoogu ning raskusi teksti mõistmisel. Sageli esinevad kaasuvad probleemid ka kirjutamis- või keelearengu aspekte puudutavates valdkondades.

Põhjused ja riskifaktorid: lugemisraskused tulenevad geneetilisest taustast ning keskkonnamõjudest. Olulised on varane keeleline kogemus, fonoloogilise teadlikkuse ning töömälu oskused. Riskitegurid hõlmavad vanemate lugemisprobleeme, varast keelelist viivitust ning kaasuvaid arenguhäireid, nagu ADHD.

Hindamine: tavaliselt viivad seda läbi hariduspsühholoog ja/või logopeed. Hinnang võib sisaldada standardiseeritud teste lugemise täpsuse ja kiiruse, dekodeerimise, fonoloogilise teadlikkuse, kiire nimimise ja töömälu hindamiseks, samuti teksti mõistmise ja üldkeeleoskuse hindamist. RTI-lähenemine võib kaasneda.

Sekkumine ja toetus: tõenduspõhised lähenemised keskenduvad struktureeritud kirjakeelsele õpetusele, mis rõhutab fonoloogilist teadlikkust, järjestatud juhendamist ning mitmekesist meelelist praktikat. Koolis pakutakse sageli lisatunde, kohandusi (pikem aeg, audiolugemine) ja individuaalset tuge, et parandada dekodeerimis- ja mõistmisoskust. Varane ja järjepidev sekkumine parendab tulemusi.

Prognostika: varane avastamine ja jätkuv tugi suurendavad koolirõõmu ja edukust; paljud saavutavad edukat täiskasvanuelu, kuid raskused võivad mõnel juhul püsida ning vajada elukestvat toetamist.