teadlikkuse

Teadlikkuse mõistet kasutatakse laialdaselt eri valdkondades ning selle all nähakse sageli inimese võimet märgata, mõista ja reageerida nii sise- kui välistele nähtustele. See hõlmab nii kogemust kui ka teadmisi ning tähelepanu suunamist erinevatele ilmingutele, alates mõtetest ja tunnetest kuni ümbritseva keskkonna tõlgendamiseni.

Teadlikkust käsitletakse mitmes kontekstis: filosoofias kui subjektiivne kogemus ja teadvus, psühholoogias kui kognitiivne protsess ja metakognitsioon, ning igapäevases kasutuses eneseteadlikkus ja olukorrateadlikkus. Sõltuvalt koolkonnast võivad rõhuaspektid olla erinevad, kuid ühine on tähelepanu, arusaamine ja reageerimisvõime.

Teadlikkuse peamised tüübid hõlmavad eneseteadlikkust (enda mõtete, tunnete ja motivatsioonide teadvustamine), olukorrateadlikkust (teave ja sündmuste mõistmine ümbritsevas keskkonnas) ning sotsiaalset teadlikkust (teiste inimeste tunnetest ja kavatsustest arusaamine). Mindfulness ehk teadlik kohalolek viitab hetkelisele kogemusele tähelepanelikult ja hinnanguteta keskendumisele ning on laialdaselt kasutatav praktika.

Arendamine toimub teadlikkuse erinevate aspektide harjutamise kaudu: tähelepanu kontrolli, meta-kognitsiooni ja refleksiooni arendamine. Mindfulness-koolitused ning kognitiivse käitumisteraapia elemendid võivad suurendada teadlikkust, vähendada stressi ja parandada otsustusvõimet. Teadlikkus on oluline hariduses, tervishoius, ohutuses ja tööelus, kus parem tähelepanu ja situatsiooniline teadlikkus võivad parandada tulemusi ning üldist hästiolu.