lisatöötundide

Lisatöötundide ehk lisatöö mõiste viitab töötaja tavapärase tööaja ületavale ajale, mida täidetakse tööandja korralduse või töölepingu alusel. Eestis on tavapäraseks täistööajaks 40 tundi nädalas ning igapäevane tööaeg on tavaliselt kuni 8 tundi.

Seaduslik raamistik: Lisatöötundide tegemist reguleerivad töölepingu seaduse ja tööaega käsitlevad sätted. Lisatöö on lubatud, kui see on kooskõlas seadusega, tööandja korraldusega ja töötaja nõusolekuga. Tööaeg tuleb pidada kokku nii, et töötaja saaks piisava puhkuse ning töökoormus ei ületaks kehtestatud piiranguid.

Hindamine ja kompenseerimine: Lisatöötundide eest makstakse lisatasu või antakse vastava aja võrra vaba. Sellised tingimused ja tasud on märgitud töölepingus, kollektiivlepingus või ettevõtte sisekordades. Tavaliselt on lisatasu oluliselt kõrgem kui tavaline tunnipalk, ning kompenseerimise vorm tuleb kinnitada kokkuleppel.

Piirangud ja erikorraldused: Alla 18-aastastele töötajatele või teatud terviseriskiga rühmadele kehtivad lisatöö piirangud. Samuti võivad tööandja ja töötaja vahel kehtida ühised piirangud nädalase ning päevase tööaja maksimaalseks arvuks, et tagada töö- ja puhkeaja tasakaal.

Praktika: Täpne kord, kui lisatöö toimub, sõltub töösuhte lepingust ja kollektiivlepingutest. Tööandja peab pidama arvestust lisatöö tundide kohta ning töötajal on õigus saada kokkulepitud kompensatsioon või vaba aeg ning õigusseaduse alusel nõuandeid ja kaitset.

---