liigesekoormuse

Liigesekoormus on mehhaaniline jõud, mis avaldub liigese piirkonnas keha koormuste, lihaste jõu ja liikumise tulemusena. See koosneb aksiaalsest (kompressiivsest) koormusest, lõikejõududest ja liigese ümber tekkivatest momentidest, mida tekitavad lihased ja liikumine. Liigesekoormus mõjutab liigeste tervist, funktsiooni ja valu ning võib aja jooksul kaasa aidata kõhrkahjustustele ja osteoartroosi arengule. Koormus on järgmiste aspektide summa: kehakaal, liikumise kiirus ja laadimise mustrid ning liigese anatoomilised omadused.

Mõõtmine ja hindamine: liigesekoormuse hinnang põhineb sageli jõukontakti või jõuplaatide abil toimuval mõõtmisel, mida täiendatakse käigu- ja jooksuanalüüsiga ning biomehaaniliste mudelitega. See võimaldab eristada aksiaalset koormust, lõikejõude ning liigese ümber tekkivaid momentide, mida põhjustavad lihased ja liikumine. Käimis- ja jooksmise ajal võib liigese koormus olla mitu korda suurem kui kehakaal: põlve liigeses on kõndimisel sageli umbes 2–3 korda kehakaalu ning jooksmisel 3–5 korda.

Mõju ja riskid: suur või ebaõige koormus võib soodustada liigese kulumist, kroonilist valu ja funktsioonihäireid. Eriti olulised on koormuse jaotus ning liigeste joondus (nt varus või valgus), mis võib suurendada koormust teatud liigeste piirkondades. Vananemine ja varasemad vigastused suurendavad sageli liigesehaiguste riski.

Juhtimine ja ennetamine: kehakaalu vähendamine, füsioteraapia ja lihaste tugevdamine aitavad vähendada liigese koormust ning parandada stabiliseerimist. Sobivad tegevused on madala koormusega ning jätkusuutlik treening, nagu ujumine, rattasõit või vesivõimlemine. Vajadusel kasutatakse ortoose või erilahendusi jalatsites; koostatud isiklik plaan võtab arvesse haigusseisundit ja eluviisi.