laadimiskiirus

Laadimiskiirus on elektriauto aku laadimise kiirus, ehk kui kiiresti aku saab energiat vastu võtta ajaühikus. Seda väljendatakse peamiselt kilovattides (kW) ning mõnikord ka ajaga seonduvalt, kui palju kilovatt-tunde (kWh) lisandub kindla perioodi jooksul. Laadimiskiirus sõltub kolmest peamisest tegurist: laadija maksimaalsest väljundvõimsusest, auto sisemisest laadijast (onboard charger) ja aku praegusest temperatuurist ning seisundist.

Laadimiskõver näitab, kuidas laadimiskiirus aja jooksul muutub. Tavaliselt on kiirus kiirem algul, kui aku on tühi, ning järk-järgult aeglustub, kui aku täitumuse suureneb. See piirab maksimaalse võimsuse kasutamist ning aitab akude elu pikendada ning kuumenemist kontrollida. Temperatuur, aku vanus ja tervis, samuti laadimistehnika ja ühenduste kvaliteet mõjutavad lõpetatud võimsust ja aega.

Infrastruktuur ja ühendused: Euroopa peamised ligipääsetavad tüübid on AC laadimiseks Type 2 (võimalikud 3,7–22 kW) ja DC kiirlaadimiseks CCS või CHAdeMO. DC kiirlaadijad pakuvad tavaliselt suuremaid võimsusi, näiteks umbes 50–350 kW või rohkem, sõltuvalt süsteemist ja sõiduki toetusest. Laadimisvõimsus võib olla piiratud ka sõiduki sisemise laadija võimsuse poolt.

Arvutuses tähendab laadimisaeg energias, mida on vaja aku täis saada, jagatuna laadimise keskmise võimsusega. Näiteks 60 kWh aku täislaadimine 50 kW võimsusega võtab teoreetiliselt ~1,2 tundi, kuid tegelik aeg lükkub tagasi laadi kõvera tõttu. Laadimiskiirus on seetõttu oluline mõiste EV-tehnoloogias ja laadimiskorralduses.