kuuvarjutusega

Kuuvarjutus on taevakehade nähtus, mis tekib, kui Maa asub Päikese ja Kuu vahel ning Maa varjab Kuu oma varjudega. See korraldab Kuu ümbersuse läbi Maa varjude, mille tulemusel muutub Kuu nähtavus.

Kuuvarjutused jagunevad kolme tüüpi: täielik kuuvarjutus, osaline kuuvarjutus ja penumbral kuuvarjutus. Täieliku kuuvarjutuse ajal satub Kuu täielikult Maa varju (umbra), mistõttu Moon näib mõnevõrra tumedamana ja võib omandada punakaslilla varjundeid. Osalise kuuvarjutuse puhul satub ainult osa Kuu küljest Maa varju, mis ilmutab end kui varju halvenemine ühe osa peal. Penumbral kuuvarjutus toimub, kui Kuu liigub läbi Maa peenima varju (penumbra); see on tavaliselt väga peen ja nähtavus on sageli peaaegu märkamatult.

Täielikud ja osalised kuuvarjutused toimuvad ainult täiskuu ajal, kuid need ei esine igal täiskuu korral, kuna Kuu orbiidil on kaldenurk Maa varjukoldega võrreldes ligikaudu 5 kraadi. Seetõttu tekivad kuuvarjutused mõnel aastal 2–4 korda ning mõnel aastal ei toimu neid üldse. Ülesvõtlikult sõltub nähtavus asukohast: kuuvarjutused on nähtavad kogu ööpoolkeral, kus on pime sees, ning nähtavus sõltub ilmast ja asukohast.

Kuuvarjutuse ajal võib Kuu värv olla punakas või tume sõltuvalt atmosfääri läbitungiva valguse filtreerimisest ja puhastusest, mille tõttu öönd ja Maa atmosfäär mõnevõrra vererõhu sarnaseid toone lisab. Populaarselt kutsutakse täis kuuvarjutust mõnikord “vereks kuuks” (Blood Moon). Kuuvarjutused on nähtavvi ajalised sündmused, mis kestavad mitu tundi, kuid täpne kestus sõltub tüübi ja kaugnõudluse poolest.

Kokkuvõttes on kuuvarjutus Maa varju Kuu jaoks nähtav, kui täiskuu asub Maa varju koldel, ja see nähtus koosneb erinevate tüüpide ja hoolikalt ajastatud taevast positiivsetest variatsioonidest, mis võivad pakkuda muljetavaldavat vaatepilti sõltuvalt asukohast ja ilmast.