Kuuvarjutus

Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Maa asub Päikese ja Kuu vahel ning Maa varjab Kuu valguse. Sel ajal Kuu ei saa otse Päikeselt valgust ning ta jääb mitmes vormis varjutusse, sõltuvalt sellest, kui sügavalt Kuu astub Maa varju.

Kuuvarjutused jagunevad kolme tüüpi: täielik kuuvarjutus, kui Kuu liigub Maa umbri sisse ja kogu Kuu pimedub; osaline kuuvarjutus, kui Kuu puudutab umbri vaid osaliselt; ning poolvarjutus, kui Kuu satub ainult Maa poolvarju. Poolvarjutus on nähtavalt vaevu eristatav, sest varju erinevused on peened.

Nagu põhjused, on kuuvarjutus tekkes oluline osa Maa ja Päikese geomeetriast. Kui Kuu paigutub umbri sisse, filtritakse Päikese valgusest Maa atmosfääri kaudu lähedal asuvate osade spekter ning valgus muutub veidi punakaks või pruuni varjundiga. Täieliku kuuvarjutuse ajal võib Kuu omandada veripunase või sidrunkollase varjundi, mida mõnikord nimetatakse veripunaseks kuuks.

Nägemine sõltub asukohast ja ilmast, kuna kuuvarjutus toimub öises taevas ja keegi näeb seda ainult siis, kui kuu on taevas. Kestus võib varieeruda: täielik või osaline varjutus kestab mõnest minutist kuni üle ühe tunni; poolvarjutus on tavaliselt lühem.

Kuuvarjutused tekivad tavaliselt 2–4 korda aastas ning täielikud kuuvarjutused globaalset tasandil iga mõne aasta tagant. Eestis, kui ilm võimaldab, on võimalik näha nii täielikke kui osalisi varjutusi, mis pakuvad rahulikke, rahulikke vaateid.