kuuvarjutust

Kuuvarjutus on nähtus, mille käigus Maa varjutab Kuu, kui Maa asub Päikese ja Kuu vahel ning Kuu liigub Maa varjus. Sel ajal paistab Kuu tavapärasest tumedamana ning mõnikord omandab punase või pruuni varjundi.

Tüübid: penumbriline varjutus, osaline varjutus ja täielik varjutus. Penumbriline varjutus toimub siis, kui Kuu liigub läbi Maa penumbravööndi, kus valgus on osaliselt varjutatud. Osaline varjutus tekib, kui osa Kuu pinnast liigub Maa varju piirkonda. Täielik varjutus toimub, kui kogu Kuu liigub Maa täielikku varju; sel ajal võib Kuu olla tugevalt varjutatud ja omandada nähtava punaka varjundi.

Kordus ja nähtavus: Kuuvarjutused tekivad peamiselt täiskuu ajal, kuid need ei ole nähtavad kogu Maa peal. Maailmas toimuvad tavaliselt umbes 2–5 kuuvarjutust aastas; nähtavus sõltub asukohast ja taevaoludest, nii et ei ole kindel, et iga varjutus on nähtav kõigi vaatajate jaoks.

Jälgimine ja teaduslik väärtus: Kuuvarjutused on ohutud vaadelda ning erivarustust ei ole vaja. Täieliku varjutuse ajal võib Kuu omandada punakasvarju, mis loob populaarsusevaatemängu. Binoklid või teleskoop võivad aidata näha Kuu pinnal varju ja detaili. Need nähtused annavad teadlastele teadmisi Maa atmosfääri ning Kuu ja Päikese vahelistest optilistest protsessidest.