kriisiharjutused

Kriisiharjutused on simuleeritud hädaolukordade stsenaariumid, mille eesmärk on arendada ja testida kriisijuhtimise, reageerimise ja taastumise võimekust. Need harjutused korraldavad ja läbivad riigiasutused, kohaliku omavalitsuse tasand, pääste- ja tervishoiuteenistused, kriitilise infrastruktuuri operaatorid ning erasektor, et valmistuda loodete, loodusõnnetuste, tehniliste õnnetuste, küberintsidentide ja teiste katkestuste korral. Harjutuste põhieesmärk on kontrollida ja täiustada plaanide toimivust, suurendada koostööd eri osapoolte vahel ning parandada otsustusprotsesse ja infovahetust.

Kriisiharjutused jaotuvad tavaliselt tüübi järgi. Laud-harjutus (tabletop) on keskustelupõhine, kus osapooled käsitlevad olukorda ja otsuseid arutades. Funktsionaalsed harjutused simuleerivad konkreetseid funktsioone, näiteks juhtimiskeskuse operatsioone või logistilisi ülesandeid. Täistegevuse harjutused on täieulatuslikud ja hõlmavad reaalsete ressursside ning kollektiivse reageerimise katsetamist. Harjutused võivad keskenduda erinevatele kriisi valdkondadele, sealhulgas tervishoid, energiavarustus, kommunikatsioonid ja avalikkuse teavitamine.

Protsess hõlmab planeerimist, stsenaariumi koostamist, harjutuse läbiviimist ja järelanalüüsi. Pärast harjutust koostatakse järeldused ning koostatakse parendusplaanid, et parandada koolitust, protseduure ja vajadusel kriisiennetust. Kasud hõlmavad suuremat valmisolekut, selgemaid vastutusalasid ja parem jõustuvus ühisoperatsioonides; väljakutsed võivad olla ressursinõudlikkus, ajakava korraldamine ning realistlikkuse ja turvalisuse tasakaal.

Kriisiharjutused on oluline osa riikide ja organisatsioonide vastupanuvõime strateegiast ning neid kasutatakse nii Eestis kui ka mujal, et tugevada kriisireageerimist, teabevahetust ja usaldust elanikkonna seas.