realistlikkuse

Realistlikkus (gen. realistlikkuse) on kvaliteet, mille korral kujutatakse tegelikkust täpselt ja mitteilustatult. See tähendab püüdlust näidata elu sellisena, nagu see tegelikult on, keskendudes tavainimestele, nende probleemidele ja sotsiaalsetele tingimustele.

Mõiste hõlmab erinevaid valdkondi, sealhulgas kirjandust, kunsti, filmi ja meediat ning seda võib käsitleda nii esteetilise kui ka teoreetilise nähtusena. Realism rõhutab objektiivset vaatepunkti, peeneid detaile ja usutavat keelt, vilunud dialoogi ning tegusvõimalust eristada faktid ja hinnangud. Kirjanduses ja kunstis püüab realistlikkus tavaliselt vältida liigset romantiseerimist ning pakkuda autentset elu kajastust.

Ajalooliselt sündis realistlikkus peamiselt 19. sajandi Euroopas ja Ameerikas kui vastandus romantismile, keskendudes igapäevasele elule, sotsiaalsetele tingimustele ja probleemidele. Erinevates traditsioonides on tekkinud kaasaegsed vormid nagu sotsiaalrealism või fotorealistlik kunst, mis kanaldavad realistlikku meetodit kindlate ühiskondlike teemade kaudu.

Eesti kontekstis on realistlikkus mänginud rolli nii kirjanduses kui kunstis alates 19. sajandi lõpust. Eesti kirjandus ja kujutav kunst on toonud välja argielu kujutuse, probleemide ja moraalsete valikute realismi. Ka tänapäeval tähistatakse realistlikkust kui usaldusväärset ja selget keelt suhtlemisel, dokumenteerimisel ning visuaalses ja meedialises kujutuses.

Kriitika keskendub mõnikord realistlikkuse piiridele: liigne objektiivsus võib piirata fantaasiat ja emotsionaalset sügavust, ning mõnes kontekstis nähakse realismi kui piiravat või ideoloogiliselt varjatud nähtust.