kommunikatsioonid

Kommunikatsioonid viitavad teabe ja mõtete vahetamise protsessile inimeste, rühmade ja organisatsioonide vahel. Need hõlmavad erinevaid kanaleid, vahendeid ja kontekste ning mille eesmärk on informeerida, mõjutada, koordineerida või luua sotsiaalset sidet. Kommunikatsiooni koostisosad on saatja, sõnum, kanal, kood, vastuvõtja, tagasiside ja kontekst, mille vahele võib jätta müra, mis tegelikult tõlgendust mõjutab. Mitmed mudelid rõhutavad, et lisaks sõnumile on oluline ka kultuuriline ja sotsiaalne taust ning vastastikune tagasiside.

Peamised tüübid on isiklik (interpersonaalne) kommunikatsioon, gruppi- ja organisatsioonikommunikatsioon, massakommunikatsioon ning computer-mediated communication. Sõnaline, kirjalik ja mitteverbaalne keel ning visuaalsed kujutised moodustavad teabe esituse erinevad vormid. Digitaalsete tehnoloogiate areng on märkimisväärselt laiendanud kanaleid ja kiirust, tehes näiteks e-kirjade, tekstsõnumite, sotsiaalmeedia ja veebis suhtluse tavapäraseks osaks.

Ajalugu hõlmab keeldu, kirjutamist, trükki, telegraafi, telefoni, raadio, televisiooni ning lõppkokkuvõttes interneti ja mobiilsete võrkude kujunemist. See on toonud kaasa suurema ligipääsu teabele ning avanud uusi võimalusi haridusele, äritegevusele ja avalikule kommunikatsioonile. Eetika ja regulatsioonid keskenduvad privaatsusele, andmekaitsele, autoriõigusele ning vastuvõtjate õigustele ja turvalisusele; samas tuleb võidelda valeinformatsiooni ja manipulatsiooni vastu.