tekstsõnumite

Tekstsõnumid, sageli tuntud kui SMS-id (Short Message Service), on mobiilsidevõrkudes kasutatavad lühisõnumiteenused, mis võimaldavad edastada teksti lühikese pikkusega sõnumina. Need on olnud üks peamisi viise inimese vahel kiire teate vahetamine alates varases digitaalse ajastus algusest ning neid kasutavad nii eratarbijad kui ettevõtted.

Ajalugu ja standardid: Esimene tekstsõnum saadeti 1992. aastal Neil Papworthi poolt, ning 1990ndate keskpaigaks jõudis SMS laialdaselt GSM-võrkudesse. Sõnumite edastust haldab Short Message Service Center (SMSC). Sõnumid liiguvad operaatorite vahel ning toituvad adressaadi telefonile, kui see on ühendatud; kui mitte, salvestatakse ja toimetatakse hiljem.

Tehniline põhimõte: SMS töötab GSM-põhiste võrkude kaudu ning kasutab kontrollkanaleid sõnumite edastamiseks. Tavaline sõnum on 160 tähemärki 7-bit kodeeringus; kui kasutada Unicode-kodeeringut, on piir tavaliselt umbes 70 tähemärki. Pikemate sõnumite puhul jagatakse need mitmeks osaks (mitmepikkused SMS-id), mis jõuavad adressaadini osadena.

Kasutus ja mõju: Tekstsõnumid on olnud oluline isikliku suhtluse, teeninduste teavituste ning ka turvameetmete (nt üks-korra koodid) vahend. Turvalisuse osas ei ole SMS tavapäraselt end-to-end krüpteeritud, ning sõnumi sisu ja metaandmed võivad olla kättesaadavad operaatoritele või kolmandatele osapooltele.

Tulevik ja roll: Tänapäeval on SMS jätkuvalt usaldusväärne varuühendus ning hädaabiteenuste jaoks oluline, kuid paljud kasutajad eelistavad internetipõhiseid sõnumiteenuseid, mis pakuvad laiemaid funktsioone ja paremat turvalisust.