GSMpõhiste

GSM-põhised lahendused viitavad tehnoloogiatele ja süsteemidele, mis põhinevad Global System for Mobile Communications (GSM) standarditel. Need lahendused hõlmavad mobiilsidevõrke, SIM-kortide baasil toimivaid autentimis- ja turvasüsteeme ning madala ribalaiusega andmeside teenuseid, mis on peamiselt seotud 2G ja selle edasiarendustega, nagu GPRS ja EDGE.

GSM loodi 1980. aastatel CEPT-i kaudu ja standardiseeriti European Telecommunications Standards Institute (ETSI) poolt. Esimene kommertskasutus toimus 1991. aastal. 2G tehnoloogia tõi kaasa tekstsõnumid (SMS) ning pakkus paindlikkust mobiilile ühendamiseks; GPRS ja EDGE võimaldasid paketandmeid ja suuremat ribalaiust. Hilisemad arengud täienesid ja laiendasid võrgu funktsioone, kuid põhiline ese jäi kompaktseks ja turvaliseks mobiiliks.

Tehniliselt on GSM-võrk jagatud baasjaamade, võrgukeskuste ja SIM-kortidele põhineva identifitseerimisega. Põhifunktsioonid hõlmavad kõnesid, SMS-e ning andmeside pakettide vormis GPRS/EDGE. Kiirused on märksa madalamad kui hilisematel 3G/4G/5G tehnoloogiatel; GPRS-i puhul on typiliselt mõni kümne kuni paarikümne kilobaiti sekund, EDGE võimaldab kõrgemat kiirust, kuid jääb endiselt piiratuiks võrgu ja piirkonna lõikes.

Rakendused ja kasutusvaldkonnad on laiaulatuslikud: mobiilsed sõnumiteenused, USSD, SIM-põhine autentimine ning masin‑masin (M2M) side lahendused, sealhulgas telematics, logistika ja tööstuslik kaugseire. GSM-põhised lahendused on saanud olulise rolli madala ribalaiusega ja tagastatavate ühenduste valdkondades.

Tulevikus on 2G võrkude roll vähenemas ning operaatorid suunavad ressursse 4G/5G ja spetsiaalsete IoT lahenduste, nagu LTE-M ja NB-IoT, arendusse. GSM-põhised lahendused jäävad siiski kasutatavaks piiratud ribalaiuse vajaduste ja laialdast leviala pakkuvate vanemate võrguinfrastruktuuride tõttu.