identifitseerimisega

Identifitseerimisega on protsess, mille käigus määratakse või kinnitatakse isiku või objekti identiteet. Sõltuvalt kontekstist keskendutakse kas selle isiku avastamisele või tuvastamisele esitatud andmete alusel. Identifitseerimine erineb autentimisest: identifitseerimine küsib “kes ta on?”, ning autentimine “kinnitab, et esitatud isik on see, kes ta väidab olevat.”

Identifitseerimist kasutatakse laialdaselt avalikes teenustes, panganduses, tervishoius, õigussüsteemides, ettevõtluses ja veebiteenustes. Protsess võib hõlmata teadmiste põhjal kontrolli (nt küsimused), omandiõigust tõendavate dokumentide (id-kaart, pass, juhiluba) esitamist, biometriliste andmete kasutamist (näotuvastus, sõrmejälg) või kasutajatunnuste ja turvatagatiste esitamist. Digitaalsetes süsteemides kombineeritakse identifitseerimine sageli autentimisega ning rakendatakse mitme teguri kontrolli.

Privaatsus ja õigused: identifitseerimise käigus kogutud isikuandmed tuleb töödelda vastavalt andmekaitse seadustele, ning kasutajale tuleb selgitada eesmärk ja anda kontroll andmete kogumise ning kasutamise üle. Andmed tuleb säilitada ainult nii kaua, kui see on vajalik.

Riskid ja parimad praktikad: vale identifikatsioon ja identiteedivargus on peamised riskid; parimad tavad hõlmavad andmete minimeerimist, selge eesmärkide teavitamist, turvalist andmete säilitust ning läbipaistvust ja auditeeritavust. Näited hõlmavad riiklikke e-teenuseid, panga KYC-i ja lennujaama kontrolli.