koolitusviisid

Koolitusviisid ehk koolitusmeetodid on erinevad viisid, kuidas koolitus ja õpe korraldatakse ning kuidas teadmised ja oskused omandatakse. Neid kasutatakse nii koolides, kutsehariduses kui ka ettevõtetes. Viiside valikul arvestatakse sihtrühma, õppeesmärke, ressursse ja ajakava ning eesmärk on saavutada soovitud kompetentsid.

Peamised koolitusviisid on: klassikaline loeng, kus koolitaja esitab materjali ja osalejad kuulavad; arutelupõhised vormid nagu seminarid ja töörühmad, mis soodustavad küsimuste arutelu ja koostööd; töötoad ja juhendatud praktikad, mis annavad õppijale praktilist kogemust; projekt- või probleemipõhine õpe, mis keskendub teadmiste rakendamisele reaalse projekti või simulatsioonide kaudu; töökohtapõhine koolitus ehk on-the-job training, mis toimub töö käigus; simulatsioonid pakuvad realistlike olukordade modelleerimist ning kriitilist otsustamist harjutamiseks.

Digitaalne ja segatud õpe hõlmab e-õpet, veebikursuseid, videoloenguid ning kaasab sageli iseseisvat tööd. Mikroõpe ja simulatsioonid võimaldavad lühikesi, fookitud õppetükke ja paindlikku ajakava. Projektõpe ühendab teadmised koolitöö kaudu reaalse või simuleeritud projektide elluviimisega.

Valik sõltub eesmärkidest ja kontekstist: kas arendatakse teadmisi, oskusi või tööprotsesse; ning ressurssidest, ajakavast ja tehnilisest toetusest. Õppimist hinnatakse tavaliselt erinevate vahenditega: testide, praktiliste ülesannete, edenemisaruannete ja tagasiside kaudu. Kaasavõtuvus ja ligipääsetavus on järjest olulisemad.

Tihti on efektiivne koolitusviiside kombinatsioon ehk segatud õpe, kus klassikaline loeng täiendab e-õpet ja praktiline õppimine toimub töö käigus.