kontrastmaterjalist

Kontrastmaterjalid on meditsiinilised ained või lahused, mida manustatakse patsiendile pildistamiste ajal selleks, et parandada kudede ja struktuuride eristumist. Nende abil suureneb pildi kontrastsus ning on võimalik täpsemalt hinnata verevoolu, elundite kontuuri ja patoloogiliste muutuste paiknemist. Kasutatakse peamiselt röntgen- ja CT-uuringutel, magnetresonantstomograafial (MRI) ning mõnel juhul ultrahelis.

Peamised tüübid on joodi- ja gadoliiniumipõhised kontrastained ning baariumisoolad. Joodipõhised kontrastained on tavapärane valik röntgen- ja CT-uuringuteks ning neid manustatakse enamasti intravenoosselt või suukaudselt sõltuvalt uuringu eesmärgist. Gadoliniumipõhised kontrastained kasutatakse MRI puhul ning neid manustatakse tavaliselt veenis. Baariumisoolad (baariumisulfaat) kasutatakse seedetrakti uuringutel, tavaliselt suu kaudu või rektaalselt, et suurendada seedetrakti visuaalset kontrastsust. Ultraheliuuringutel kasutatakse mõnikord mikrokuul-kontrastainete abil täiendavat kontrastsust.

Toimemehhanism põhineb vibrokõrguse ja verevoolu või koeomaste omaduste erineval muutmisel. See võimaldab paremini eristada veresooni, kasvajat, põletikulisi või funktsionaalseid muutusi ning parandab anatoomia ja patoloogia piiride nägemist.

Ohutus ja riskid: kontrastainete kasutamisel võivad tekkida kõrvaltoimed alates kergetest iivelduse ja lööbe sümptomitest kuni haruldaste raskete allergiliste reaktsioonideni. Joodipõhiste kontrastainete nefrotooksilisus on kaalutud neerufunktsiooni alusel; gadoliiniumipõhiste kontrastainete kasutamisel on harva tekitatud nefrogeense fibroosi risk, eriti neerupuudulikkusega patsientidel. Enne uuringut hinnatakse neerufunktsiooni ja allergiaanamnees ning vajadusel valitakse sobivam kontrast ja ettevaatusabinõud. Kontrastsuse kasutamine toimub radioloogi või muude kvalifitseeritud spetsialistide järelevalve all.