Joodipõhised

Joodipõhised on traditsiooniline eesti keele kõnekeelne vorm, mis põhineb joodi murdes. Joodi murre kuulub idamurdesse ja on levinud peamiselt Ida-Virumaal, eriti Jõgeva ja Jõhvi ümbruskonnas. See murre on tuntud oma omapärase häälduse ja sõnavara poolest, mis erineb standardeestikeelest.

Joodipõhised on mõeldud kõnekeelena, mis on lähedalt seotud joodi murdega. See vorm ei ole keele standard, vaid üks kõnekeelest, mis on kasutusel peamiselt vanemates põlvkondades ja mõnes kohalikus piirkonnas. Joodipõhised sisaldab palju murdesõnu ja hääldusomadusi, mis on omased joodi murdele.

Joodipõhiste kõnekeele omadusi on näiteks:

- Erinev hääldus, näiteks "õ" asendub "ü" või "õ" hääldatakse "ö" nagu "köögi" asemel "köögi".

- Murdesõnavara, näiteks "kõrv" asendub "kõrv" või "kõrv" hääldatakse "kõrv" (sõna "kõrv" asendub "kõrv").

- Erinevad grammatikalised vormid, näiteks "mina olen" asendub "mina olen" või "mina olen" hääldatakse "mina olen".

Joodipõhised on oluline osa Eesti murdevarast ning aitab säilitada murdeid ja nende kultuurilist pärandit. See vorm on ka huvipakkuv uurimisobjekt keeleteaduse ja kultuuriloo jaoks. Joodipõhiste kõnekeele kasutamine on tavaliselt piiratud piirkondlikele kontekstidele ja suures osas vanematele põlvkondadele.