kontaktivõrgus

Kontaktivõrk, ehk kontaktivõrgustik, on süsteem, kus sõlmed tähistavad üksikisikuid või organisatsioone ning servad kirjeldavad kontakte või interaktsioone nende vahel. Kontaktivõrke kasutatakse, et mõista ja modelleerida, kuidas informatsioon, käitumine, mõju või haigused võivad levida läbi gruppide ja populatsioonide.

Võrk võib olla erineva iseloomuga. Sõlmed võivad olla inimesed, pered, asutused või riiklikud üksused, ning servad võivad tähistada füüsilisi kohtumisi, kõnede, sõnumeid või digitaalseid kontakte. Kontaktivõrgud võivad olla statilised või ajaliselt muutuvad; ajutised või ajalised võrgud kirjeldavad kontakte eri ajaperioodidel ja nende tugevust või sagedust. Paljud võrgud on mitut tüüpi (multiplex), kus sama sõlme vahel võivad olla erinevad kontaktiliigid.

Mõõdikud ja mudelid, mis hõlmavad kontaktivõrke, hõlmavad näiteks sõlmede arvu (degree), keskusi (betweenness, closeness), klasterdust ja geodeetilisi kauguseid. Epidemioloogias kasutatakse sageli SIR- või SEIR-mudeleid, mis on kohandatud võrkudeks, et hinnata nakkuste levikut ja tõkestamisstrateegiate mõju. Tugev kontakt või ajaline järjestus võib oluliselt mõjutada prognoose.

Andmed kontaktivõrgete kohta kogutakse erinevatest allikatest, nagu küsitlus- või päevikandmed, mobiilsete seadmete proksiandmed ja Bluetoothi põhised kontaktandmed. Andmete töötlemisel on oluline privaatsus, anonümiseerimine ja nõusolek; eetilised kaalutlused ning andmekaitse põhimõtted on keskne osa uuringutest.

Rakendused hõlmavad haiguste leviku modelleerimist ja kontaktijälgimist, riskihindamist ning strateegiate hindamist tervishoius, samuti sotsiaalmajanduslikku teadustegevust, turundust ja kriisireguleerimist, kus kontaktivõrgud aitavad mõista ja kontrollida mõju levikut.