konfigureeritavus

Konfigureeritavus on süsteemi, toote või teenuse omadus, milles kasutaja või administraator saab muuta selle käitumist, välimust või jõudlust konfiguratsiooni kaudu, mitte koodi muutmisega. See võimaldab paindlikku vastavust erinevatele nõuetele ja keskkondadele.

Kõige tavalisemad mehhanismid on konfiguratsioonifailid (nt JSON, YAML, INI), keskkonnamuutujad, kasutajaliidese sätted ning lisaks pistikprogrammid või moodulid, mis laiendavad funktsionaalsust.

Tähtsus: Kõrge konfigureeritavus suurendab paindlikkust, võimaldab kohandada toodet erinevate klientide ja keskkondade jaoks ning vähendab vajadust eriprogrammimise või erandlike ehituste järele.

Lähenemised: parametriseerimine, funktsioonilippude (feature flags), modulaarne või pistikprogrammide arhitektuur, välisest konfigureerimisest lähtuv käitumine ning standardsete konfiguratsioonivormide kasutamine.

Näited: Linuxi kernel kasutab Kconfigi, mis võimaldab koostada erinevaid käivitamiskombinatsioone; veebiraamistikud nagu Django ja Spring Boot kasutavad väljast konfigureeritavaid seadistusi; sisuhaldussüsteemid kasutavad konfiguratsioonifaile ja keskkonnamuutujaid.

Väljakutsed: hõlmavad kasutatavuse ja arusaadavuse tagamist, dokumenteerimise ja valideerimise puudust, turvariskide suurenemist konfigureeritavate valikute tõttu ning potentsiaalset jõudluskulu keerukate seadistuste tõttu.

Hindamine ja kvaliteet: oluline on mõõta kasutatavust, valikute arvu ja loogilisust, vaikeseadete kvaliteeti, vigade kontrolli ja versioonisõbralikkust ning standardsete vormingute järgimist. Konfigureeritavus on seetõttu oluline kujundusliku tasakaalu komponent paljudes süsteemides.