komplikaatioriski

komplikaatioriski on meditsiiniline mõiste, mis kirjeldab tõenäosust, et patsiendil tekivad teatud ravi või haiguse kulgu seotud tüsistused. Tüsistused võivad ilmneda kohe pärast sekkumist või hiljem ning neid kirjeldatakse sageli lühiajaliste ja pikaajaliste komplikatsioonidena. Mõiste on oluline nii kliinilises otsustusprotsessis kui ka patsiendi informeerimises ja nõustumises.

Hindamine ja mõõtmine põhinevad tavaliselt klinikast saadaval andmetel ning seda tehakse enne meditsiinilist sekkumist ning vajadusel ka sekkumise ajal. Kasutatakse erinevaid riskiskooride ja klassifikatsioonide süsteeme ning vahel ka patsiendi meditsiinilisi andmeid, operatsioonitüüpi ja -aega. Näited võivad hõlmata ASA (American Society of Anesthesiologists) klassifikatsiooni ning teiste comorbiidsuse indeksite kasutamist. Tüsistuste tõenäosuse määramisel võetakse arvesse nii patsiendi üldist terviseseisundit kui ka sekkumise raskust.

Mõjutavad tegurid jagunevad peamiselt kaheks: patsiendi tasemel (vanus, kaasuvad haigused, suitsetamine, kehakaal, alatoitumus, immuunsüsteemi seisund) ja protseduuri või haiguse tasemel (sekkumise tüüpi, invasiivsus, kestus, verekaotus, operatsioonijärgne jälgimine). Tõenäosusest koorub välja erinevate tüsistuste riskiprofiil, mis võib varieeruda eri erialade ja haiguste lõikes.

Riskide vähendamiseks rakendatakse eelnenud hindamisi ja optimeerimist, informatiivset nõustamist, profülaktilisi meetmeid ning varajast jälgimist ja rehabilitatsiooni. Märkimisväärne on jagatud otsuste tegemine patsiendi ja meeskonna vahel, et kaaluda kasu ja võimalikke riske.