kokkupõrketestidest

Kokkupõrketestid, tuntud ka kui turvatestid või ohutustestid, on mootorsõidukite tootjate ja sõltumatute organisatsioonide poolt läbi viidavad eksperimendid, mille eesmärk on hinnata sõidukite võimet kaitsta reisijaid kokkupõrke korral. Need testid simuleerivad erinevaid avariistseenaariume, et mõista, kuidas auto kere ja turvasüsteemid nagu turvavööd, turvapadjad ja peatoed toimivad jõu mõjul.

Peamised kokkupõrketestide tüübid hõlmavad esikokkupõrkeid, külgkokkupõrkeid, tagantkokkupõrkeid ja ülekattekatseid. Esikokkupõrgetes põrkab auto ette vastu fikseeritud barjääri või teist autot. Külgkokkupõrgetes testitakse auto vastupidavust, kui sellele sõidetakse küljelt sisse või kui see sõidab vastu posti. Tagantkokkupõrked hindavad aga auto võimet kaitsta reisijaid tagant tuleva löögi eest, eriti kaela vigastuste osas. Ülekattekatsetes põrkab sõiduki nurk vastu fikseeritud barjääri, mis jäljendab kokkupõrget näiteks veoauto või suurema sõidukiga.

Kokkupõrketestide tulemusi kasutatakse laialdaselt sõidukite ohutuse hindamiseks ja võrdlemiseks. Organid nagu Euro NCAP (European New Car Assessment Programme) ja IIHS (Insurance Institute for Highway Safety) annavad välja reitinguid, mis aitavad tarbijatel teha teadlikke otsuseid. Need testid on olulised ka autotööstuse tehnoloogiliste uuenduste arendamisel, et parandada sõidukite passiivset ja aktiivset ohutust.