kokkupõrke

Kokkupõrge on sündmus, kus kaks või rohkem keha satuvad üksteisega kokku, tavaliselt nende suhtelise liikumise tõttu. Kokkupõrje tagajärjel tekivad suured jõud, mis võivad põhjustada vigastusi, varakahjustusi ja muutusi liikumises või kujuomadis.

Füüsikas eristatakse kokkupõrke tüüpe, peamiselt elastset ja inelastset kokkupõrget. Elastses kokkupõrges säilivad nii kineetiline energia kui ka impulss ning keha ei deformeeru lõplikult. Inelastses kokkupõrkes võib kineetiline energia osaliselt kaduda soojuseks või muuks energiaks ning keha võivad osaliselt või täielikult deformeeruda. Täielikult inelastses kokkupõrkes võivad keha ühineda ja liikuva süsteemi mass muutuda.

Liikluslikud kokkupõrked on põhjustanud riikide ohutusalaseid uuringuid ja reguleerimist. Nende raskus ja vigastuste tõenäosus sõltuvad kiirusest, pealejõudest nurga ja masside erinevusest, teepinna seisukorrast ning reageerimisajast. Ennetamiseks kasutatakse turvavarustust (turvavöö, kaitsmed ja õhupuhurid), sõidukite ohutusmõõtmeid ning sõidukijuhtide koolitust ja teel käitumise reeglite järgimist.

Kokkupõrge on ka laiemalt kasutatav mõiste: astronoomias viitab see taevakehade (näiteks planeetide, asteroidide või komeetide) omavahelisele põrgamisele ning see võib põhjustada suured geoloogilised või kosmoseaega mõjutada tulemusi. Spordis võib kokkupõrke tähendada kehalist kontakti mängijate vahel, mis nõuab reeglistust ja ohutust.