kohanemisvõimelisus

Kohanemisvõimelisus on võime kohaneda muutuvate tingimustega ning jätkata toimimist erinevates olukordades. See hõlmab kognitiivseid, emotsionaalseid ja käitumuslikke mehhanisme ning võib ilmneda üksikisikutel, organisatsioonidel ja liikidel.

Sõna moodustajad: kohanemine ja võimekus; -lisus märgib omadust. Valdkondade kaupa võib tähendus erineda: bioloogilises kontekstis viitab kohanemisvõimelisus fenotüübi ja käitumise plastilisusele; psühholoogias tähendab see stressi ja emotsioonide reguleerimist ning kognitiivset painduvust; organisatsioonides hõlmab see muutustega toimetulekut, õppimist ja juhtimist.

Kohanemisvõimelist iseloomustab sageli võime kiiresti hinnata olukorda, kohandada sihte ja strateegiaid, omandada uusi oskusi ning säilitada motivatsioon ja tööeetika stressirohketes keskkondades.

Mõõtmine on kontekstispetsiifiline: seda hinnatakse enesehindamise skaalade, käitumuslike testide või organisatsioonide tasandi näitajate kaudu. Kasutusvaldkonnad hõlmavad koolitust, personalijuhtimist, tervishoid ja kliimamuutustega toimetulekut.

Väljakutsed: liigne kohanemine võib tekitada identiteedi või väärtuste kadumise ohu; mõiste võib olla liialt lai. Seetõttu on oluline selgelt määratleda kohanemisvõimelisuse operatiivne tähendus ning eristada see ellujäämise või heaolu kontekstis.