koeparandust

Koeparandust on organismi mehhanism kahju järel koe taastamiseks, mille käigus kahjustatud koe asendatakse või taastatakse nii, et säilitatakse koe struktuur ja vajadusel funktsioon. Paranduse lõpptulemus võib olla täielik regenereerimine või kiuline armi teke. Protsessi juhivad rakulised ja molekulaarsed mehhanismid ning see jaguneb tavaliselt kolme faasi: põletik, proliferatsioon ja remodelatsioon.

Põletikufaasis peatub verejooks, kahjustuspiirkond puhastatakse ning aktiveeritakse immuunrakud; neutrofiilid ja makrofaagid vabastavad kasvufaktoreid, mis soodustavad paranemist. Proliferatsioonifaasis toimub epiteliseerumine, granuleeriva koe moodustumine ja uus verevarustus (angiogenees); fibroblastid sünteesivad kollageeni ja teisi sidekoe komponente, mille tulemusel haav täitub. Remodelatsioonifaasis muudetakse kollageen III peamiselt kollageeniks I ning haava tugevus paraneb, kuigi lõpuks ei pruugi tugevus taastuda täpselt sama, kui enne.

Paranemine võib toimuda primaarse ehk otseste servade sulgumisega haavades (väike koevahe), sekundaarse haavade puhul, kus servad ei ühti (suurem koevahe), ning kolmanda ehk viivitusega primaarse paranemise korral, kui haav on esialgsest avatud seisundist hiljem suletud.

Paranemist mõjutavad tegurid hõlmas toitumist (valk, vitamiinid A ja C), verevarustust, infektsioonid, diabeet, vanus, suitsetamine ning ravimite mõju (nt kortikosteroidid). Mõned inimesed võivad kogeda liigset armi kasvu, näiteks keloide või hüpertroofilisi armisid.